esmaspäev, 25. september 2017

     Esileht    Uudised  Arvamus  Kultuur  Elva Jooksusari  Sport  Kuu tegija  Retro  Sündmused  
    
REKLAAM   
Kõige kiiremad uudised Elvast.

Einelauast restoranini: Elva jaamahoones hakati süüa pakkuma juba üle saja aasta tagasi

Autor: Elva24
2017.05.27 12:14:27
Mõne kuus eest avas Elva jaamahoones uksed restoran Waksal. Toidukohana on jaamahoonel aga pikk ja värvikirev ajalugu, kirjutab koduloouurija Kalju Hook.

Tartu-Riia ehk Liivimaa raudtee sai valmis 1887.aastal. Praeguse jaamahoone kohal ei olnud siis veel midagi muud, kui üks teivas. See lubas rongijuhil peatuda. Kui muidugi nõudmist oli. 1889. aastal panid Vene sõjaväe ehitusmehed teiba asemele püsti maja – Elva raudteejaama.

Tolle aja raudteehooned olid kõik ühte nägu. Uhke erandi moodustasid vaid Peterburi-Moskva liini peatuspaigad. Elva jaamahoone rööbaste- ja asulapoolsel osal olid peaukse kohale kinnitatud jaama nimega silt ja jaama kell. Raudteepoolse seina nurgal ilutses silt „Кипятокъ» (keev vesi). Perrooni ukse kõrval rippus üks teine, kuljuse moodi kell, millega rong minema kõlistati. Kolmanda kõlina peale võttis vedur auru üles.

Keev vesi oli tõepoolest jaamamajas alati saadaval. Seda hoiti kolmepangeses paagis, mille külge oli ketiga kinnitatud alumiiniumist kruus. Kõrval oli samamoodi saadaval ka külm joogivesi.

Kas peeti jaamas ka mingit söögikohta? Detailides seda kirjeldatud ei ole, kuid n.-ö kaudsed tõendid õiendavad asja ära. Tsaariaja standartne jaamahoone sisaldas ka einelauaruumi.

Soojal ajal olid suvitajad need peamised rongiga Elvasse sõitjad. Rongiga tulijad ei olnud nii rikkad, et oma hoburakendiga kohale põrutada või et neile troska Tartusse järele oleks saadetud. Aga einelaua tarvis sellel seltskonnal kõlisevast puudu ei tulnud.

Raha sai kulutada nii sees kui väljas. Reisirongide vastuvõtmiseks oli kahe rööpapaari vahele ehitatud uhke kuni 40-meetrine perroon, mille supelsaksad ruttu omamoodi promenaadiks muutsid.

Seal nad alates 1889. aasta augustist (esimene reisirong saabus selle aasta juulikuu viimasel päeval) ka põhiliselt aega veetsid. Patseerisid, istusid ja ajasid juttu. Perroon oli valgeks värvitud, sellel olid nikerdatud käsipuud, kenad istepingid ja katus peal. Sinna saadeti jaamapuhvetist poiss tellimusi vastu võtma, sest prouad tahtsid kohvi ja teed juua. Härrad tellisid õlut või koguni midagi kangemat...

Kui keegi arvab, et jaamapuhveti kundedeks peeti ka läbisõtvaid isikuid, kes võisid osta sealt rongi seisu ajal võileiva või piruka, või ehk koguni kallata üks naps „krae vahele“, siis tema arvamus oli tõene vaid tsaariajal.




Veel 1900. aastal oli aega küll ja igas peatuses võis lausa pikniku maha pidada, kuni konduktor vilet hakkas laskma. Siis aga läks kiireks.

Ilmar Särg märgib oma raamatus „Elva“ (Lamber, 2013), et 1920. aastate saabudes jäeti rongide seisuajad vaid nii pikaks, et vedur sai vett võtta ja vedurijuht vett lasta.

Jaama einelauda eraomandisse ei antud. Selle ruum anti rendile. Tsaariajal tegelesid asjaga Vene sõjaväevõimud, kelle halduses riigi raudtee oli.

Aga kohe olid platsis ka rivaalid. Ju nad arvestasid, et kõik Elva rohked suvekülalised perroonile ja jaama einelauda ära ei mahu. Tuli ju neid juba 1890. aastal iga päev nelja reisirongiga, alates 1913. aasta suvest ka veel kolme paari lisarongiga.

Esimesena pakkus konkurentsi Uderna mõisarentnik Oskar Mattias Fuchs, kes 1891. aastal lasi otse jaamahoone vastu ehitada laudadest suverestorani uhke nimega „Waldhof“. See püsis tervelt seitse aastat, aga siis põles maha. Sestpeale konkurendid nii lähedale enam ei tulnud. Restoran-võõrastemaja „Elwa“ lõi oma külalislahked uksed lahti pisut eemal.

1909. aastal avati jaamahoone kõrval Elva turg ja see tõi vaksali einelauda kundesid oluliselt juurde. Eriti talvel, sest vankrilt müüja nina oli varsti punane ja ihkas kuuma või kibedat.

Mis juhtus sõdade ajal – aastatel 1914 - 1919? Sõja ajal ei osteta, vaid võetakse ja ükski raha pole püsiv. Einelaud oli suletud.

1920. aasta suvel avati Elva jaama einelaud taas. Ilmar Särje raamatus „Elva“ on jaamahoone sisemust tundmatu krooniker kirjeldatud umbes aastal 1924, igatahes krooniajal. Ja seda pisut iroonilises võtmes: „Jaamahoone koosneb kolmest koopast: einelaud, ajalehekiosk ning operatsioonisaal-piletikassa... See einelaud ikka omadega välja tuleb. Külaliste arv on küllaldane, samal ajal kui pansionid haigutavad külaliste ootel“.

Einelaual oli tolle aja moraali mõttes üks suur eelis: kui napsiga vahele jäid, said alati ütelda, et ootad rongi. Teistesse joogikohtadesse mindi ju nimme napsitama.

Kuigi kõik on suhteline: ooteruumist kohe einelauda minna ei saanud. Sein oli ees. Söögikohta viis eraldi uks hoone Valga-poolses osas. See „isoleeritus“ kestis kuni riigi taasisesisvumiseni ja mõned aastad veel peale selle. Ühtekokku on jaamahoone sisemuses tehtud suuremat remonti ja muudatusi vähemalt kolmel korral.

Einelaual oli veel üks „saladus“, mis tekitas tõmbejõu. Siin ei jäädud tee-kohvi-õlle ja võileibade juurde, vaid jõuti ka oma köögini ja koos köögiga ka korralike lõunaroogadeni. 1935. aastal käis alevivalitsuse komisjon Elva söögikohad läbi ning tunnistas jaama einelaua supid-praed ja muu toiduvaliku suvituskoha üheks parimaks.

Ehk oli tõmbenumbriks seegi, et siia käis kokku kogu Elva boheem – kunstnik Viktor Aleksejev, Kahe Muusa Eedid (kunstnik Wiiralt ja helilooja Oja), Kirjanikepaar (Kärner ja Raudsepp) ning teisedki.

Elva koduloolane Jaan Rätsep mäletab isa juttu, et jaama einelaua esimesed püsikunded olid enne suurt sõda ärimehed Juhan Sepp (oli vahepeal ka alevivanem) ja August Soonberg. Nemad alustasid päeva ikka tervisenapsiga jaama einelauas. Pimedal ajal olevat neil kombeks saanud jaama minnes oma maja ukse ees lamp põlema panna – siis teine teadis, et vaja sammu lisada kuna napsipartner on juba teel. Päeva- ja õhtunapsid tehti apteegi kõrval ärimeeste kõrtsis nimega Linnusilma.

Pärast teist suurt sõda võttis jaama einelaua sisseseadmine aega, kuni see 1951. aastal korralikult avati. Siin oli võimalik osta võileibu, saiakesi ja komme, mis meelitas ligi koolist koju tulevaid lapsi. Aga kärakat pakuti ka.

Einelauas joodi põhiliselt õlut. Aga peagi võis ka lõunat süüa. Nii suppi kui praadi. Veel pakuti naljakaid GOST-iga ette nähtud serveeringuid, näiteks teetassi suurusele alusele pandud tükikest praeturska, mis oli tomatimahlaga üle valatud. GOST (Riiklik Standard) lubas sama suure taldrikukese peal serveerida ka praemuna. Ja kausiga pelmeene. Vene viinaklaasiga pakuti nii hapukoort, kui ka lahtist hundijalga.




Istuda oli lahe, sest einelaua päralt oli pea kogu praegune jaamahoone koosolekusaal. Pidevalt olid kundede teenistuses 7 lauda ja 28 tooli. Vajadusel pandi juurde veel üks laud ja neli tooli.

1945. aastast alates oli jaamahoones toimuv esiotsa riiklike raudteevõimude korraldada. Aga jaamapuhvetile tehti erand, et asi ruttu käima panna – see anti kooperaatorite majandada.

Nõuka-aja einelaud enam intelligentset publikut ei ahvatlenud. Aga oli ka üks erand. Elu ja tervisega pahuksis olnud kunstnik Eduard Kutsar leidis nii mõnigi kord aega jaamapuhvetist läbi astuda. Kui raha polnud, läksid käibevahendina käiku tema väikesed, vasaku käega maalitud miniatuurid, mis pärast ka lahke õlleostja koju jõudsid. Tolle aja kunstikriitikud tunnistasid need miniatuurid Kutsari parimateks töödeks.

Saanud selle söögi- ja joogikoha oma valdusse, andis Elva Tarbijate Kooperatiiv sellele ka „kõlava“ nime – einelaud nr. 2.

1970. aasta suvel läks jaama einela uue asutuse alla – loodi koondis Elva Toitlustusettevõtted, mida rahvas kutsus ÜTE-ks.

1985. aastal NLKP „mineralnõi“ peasekretär Gorbatšovi välja kuulutatud võitlus alkoholismiga pani napsikraanid kinni ka Elva jaamahoones. Aga avalikult ja ajutiselt. Sel raskel ajal hakati einelauas palju „morssi“ jooma.

Pärast Eesti taasiseseisvumist oli jaama einelaua rendileandjaks Elva linnavalitsus. Einelaud töötas.

2005. aastal annetas Eesti Raudtee jaamakompleksi Elva linnale. Einelaud ei töötanud.

Enne seda – nagu vanad elvakad ütlevad – oli lühike beibede aeg (puhvetileti taga toimetasid ilutsevad näitsikud). Seejärel pandigi einelaud kinni. Vanarahvas mäletab, et jaama einelaud kandis mõnda aega ka nime „puhvet“.

Sellist tiitlit nagu restoran, mida praegune jaama söögikoht kannab, pole kunagi varem olnud.

Autor: Kalju Hook,
Elva Muuseumisõprade Klubi


Uudised

Elva Õppejõudude Kogu 300-eurose stipendiumi võitsid Saskia Tullino ja Stella Eileen Päid

Elva Kohvikutepäev on saamas täistuure: järjestikku avanevad uued paigad

ELVA KOHVIKUTEPÄEV ALANUD! Kasteheina kohvikus on massid
Arvamus

PRIIT SIMSON: Räägime sellest, mida meie tahame, mitte sellest, mida poepidajad tahavad

PRIIT SIMSON: Nägemiseni järgmisel hooajal

Piirkonnapolitseinik Jaana Toode: lemmikloomade eest peab hoolt kandma
Kultuur

Elva kultuurikeskuse juhataja Kätlin Saarela: olen saanud julgustust, et oleme õigel teel ja meilt oodatakse uusi põnevaid ettevõtmisi

FOTOD: Elvas avas uksed kaasaegne kultuurikeskus

Aastavahetuse peotelk on valmis ja ootab külalisi
Elva-Jooksusari

Vaata vanu fotosid kunagisest, vahetult augustitormi eel peetud Vapramäe jooksust!

Laupäeval algab taas Elva jooksusari – Vapramäe jooksuga

Täieneb! Elva mäejooksu võitsid Keio Kits ja Tatjana Mannima
Sport

Jooksuportaal: Hannes Veide katkestas Spartathloni maratoni

Eile lõppes jooksukrosside sari Elva Sügis 2016

Hannes Veide stardib homme Kreekas Spartathloni ultrajooksul
Retro

Einelauast restoranini: Elva jaamahoones hakati süüa pakkuma juba üle saja aasta tagasi

Elva Elu 1936: tehkem oma kodud korda!

Karindosk pani kõrtsi kinni, tuletõrjujad tegid lahti
Kuu-tegija

Septembrikuu tegija on Elva puhkepiirkonna edendaja Kätlin Saarela

Augustikuu tegija on FC Elva treener ja tegevjuht Marek Naaris

Juulikuu tegijad on MTÜ Elva Elama eestvedajad Madis Ess ja Toomas Laatsit

Mis Elvas toimub? Saatke oma kommentaarid, teemad, arvamuslood ja fotod aadressil info(at)elva24.ee või võtke ühendust telefonil 56150280
Päevatoimetaja: Priit Simson

Sündmuste kalender

KES ME OLEME?
Portaal Elva24 on 2014. aastal loodud MTÜ Elva Meediaklubi väljaanne, mille eesmärk on operatiivne, julge ja sõltumatu kajastus kõigest, mis Elvas ja tema lähiümbruses inimestele oluline.
Väljaandja ja peatoimetaja: Priit Simson
Väljaandja: Holger Berg
AITA MEIL SAADA PAREMAKS
Anna meile teada, mis Elvas toimub, saada meile huvitav foto või avalda arvamust päevakajalisel teemal. Saada e-kiri info(at)elva24.ee või helista telefonil 56150280
TOETA ELVA24 VÄLJAANDMIST Elva24 sünnib tegijate entusiasmist ega teeni väljaandjatele tulu. Kui sulle meeldib, mida me teeme ja hoolid Elva arengust, oled teretulnud meid toetama. Annetustest saadud raha läheb portaali elementaarsete püsikulude katteks ja meediahariduse edendamiseks Elva koolinoorte seas.

Meie pangakonto number on: EE382200221059950702(Swedbank)
 


Warning: Unknown: Your script possibly relies on a session side-effect which existed until PHP 4.2.3. Please be advised that the session extension does not consider global variables as a source of data, unless register_globals is enabled. You can disable this functionality and this warning by setting session.bug_compat_42 or session.bug_compat_warn to off, respectively in Unknown on line 0